Lahusti on vedelik (gaas või tahke aine), mis võib lahustada tahket, vedelat või gaasilist lahustunud ainet, moodustades seega lahuse. Vesi on igapäevaelus kõige levinum lahusti. Orgaanilised lahustid on süsinikuaatomeid sisaldavad orgaanilised ühendid. Lahustitel on tavaliselt madal keemispunkt ja need lenduvad kergesti. Neid saab eemaldada ka destilleerimisega, jättes alles lahustunud aine. Seetõttu ei saa lahustid lahustunud ainega keemiliselt reageerida; need peavad olema inertsed. Lahustid võivad lahustuvaid ühendeid segudest ekstraheerida; levinuim näide on kohvi või tee keetmine kuuma veega. Lahustid on tavaliselt läbipaistvad, värvitud vedelikud ja neil on enamasti iseloomulik lõhn.
Lahuse kontsentratsioon sõltub lahustis lahustunud aine kogusest. Lahustuvus on aine maksimaalne kogus, mida lahusti võib teatud temperatuuril lahustada. Orgaanilisi lahusteid kasutatakse peamiselt keemilises puhastuses (nt tetrakloroetüleen), värvivedeldajatena (nt tolueen, tärpentin), küünelakieemaldajana või liimi eemaldajana (nt atsetoon, metüülatsetaat, etüülatsetaat), rooste eemaldajana (nt heksaan), pesuainena (sidruni ekstrakt), parfüümides (keemiline süntoolne ekstrakt).
